Laste vastutuse õpetamine:
Iga vanem siin maailmas soovib, et tema laps oleks piisavalt vastutustundlik, et mõista oma kohustusi. Mis siis, kui iga laps on kasvanud vastutustundlikuks täiskasvanuks? Maailm oleks nii parem koht elamiseks. Küsimus on selles, kuidas? Kuidas kasvatada vastutustundlikke lapsi? Selle eesmärk on panna nad tundma, et nende positiivne panus on see, mida teid ümbritsevad inimesed ja keskkond vajavad. Nad peavad teadma, et mis tahes töö, millega nad tegelevad või kavatsevad seda teha, tuleb teha kõigi nende parimate võimetega.
Kui iga inimene majas vastutab ja mõistab oma rolli, poleks ühele inimesele nii palju survet. Ei ole õige, kui arvame, et iga majapidamistöö on ema kohustus, ei. Iga liige peab oma osa andma ja asju paremaks muutma ning sellega kaasneb vastutus ja mõistmine. Andke lastele otsustusõigus, sest pereliikmena on neil õigus oma arvamust avaldada ja teie peate kuulama. Allpool on mõned ideed ja võtmed, mis aitaksid käivitada lastele vastutustunde õpetamise protsessi:
Õpetage oma lastele õpperakenduste abil matemaatikat tõhusamalt.
See ajatabelite rakendus on ideaalne kaaslane lasteaia- ja eelkooliealistele lastele õppimiseks. See korrutustabelite rakendus on väga kasulik tabelite õppimiseks lastele vanuses 1 kuni 10.
1) Koristage jama ise:
Alustuseks pange oma laps teiega suhtlema, õpetades samal ajal lastele vastutust. Andke talle endaga kaasa käsn, et koristada põrand isegi siis, kui ta ei tea, kuidas seda teha. Lapsed tahavad teid tõesti aidata ja peate neile õpetama, kuidas seda teha, et nad saaksid seda ise teha. Kui teie laps kallas klaasi vett maha, öelge talle, et kõik on korras, me võime selle kokku võtta ja alustada. Koolis käies õpetage talle riideid õigesse kohta lahti võtma ja ka sussid. Peate talle selgitama selle tähtsust, et ta ei peaks tagasi tulles asju otsima.
2) Laske neil seda ise teha:
Isegi kui teeksite sama asja uuesti. See rahulolu tunne, et nad on määratud vastutama mis tahes konkreetse ülesande eest, on võti. Nad tahavad kõike läbi viia. Peate seda julgustama, lastes neil näiteks ise akent puhastada. See on aeganõudvam, kuna peate seda kõike uuesti tegema, kuid nii ta õpib. Kui lapsele ei anta volitusi midagi ise teha, kõhkleks ta alati vastutuse võtmisel ega oleks selles kindel.
3) Pakkumise valikud:
Need on võtmetähtsusega, kuidas õpetada last oma tegude eest vastutust võtma, samal ajal kui lastele majapidamistöid tegevuse või ülesandena määrates küsige temalt, mida ta teha tahab. Kui ta näiteks soovib koristada oma tuba, mitte puhkeruumi, laske tal seda teha. Ta annaks endast parima, kui ta teeks midagi oma valikul ja see ei tekitaks temas isegi tunnet, et ta on teinud tööd kohustusena, mis vajab täitmist. Las ta vastutab oma kodutööde eest.
4) Ära oota, et ta oleks täiuslik:
Lapsed peaksid õppima vastutustunde põhiideed, selle asemel et tõsta oma oskusi kodutööde tegemiseks. Seda saab harjutades õppida, kuid põhitähelepanu pööratakse sellele, kui hästi nad on võimelised oma kohustusi täitma. Kui tal palutakse mänguväljak teha, on oluline see, et ta teeks seda, mida talt palutakse, mitte ei muretseks selle pärast, kui puhas on maa ja kuidas see välja näeb.
5) Ärge tehke liiga palju:
Laste heaks pisiasjade tegemine teeb meid õnnelikuks ja me arvame, et anname neile kõik endast parima ja see teeb meid rahuloluks. Nendega on hea olla nii palju kui saame ja koos tegevusi läbi viia, kuid lapse vastutustunde õpetamine ei tähenda kindlasti nende eest põhitööde tegemist. Kui laps on piisavalt võimeline talle vett hankima, siis ära tee seda tema eest. Kui panete nad mõistma, et päeva lõpuks teete kogu töö teie enda tehtud, käivitaks neis loomulikult selle vastutustundetuse ja sõltuvusteguri.
6) Looge rutiin ja struktuur:
Õige planeeritud rutiin või struktuur omab tohutut tähtsust igas eluvaldkonnas. Laps, kes jälgib oma igapäevaseid toimetusi ja ajastusi vastavalt sellele ja kuidas ta järgib, näitab, kui vastutustundlik on. Muidugi ei ole võimalik perfektsionistina kõike järgida ja see võtabki aega, kuid see on seda väärt. Sellised pisiasjad sillutavad teed suurteks tulevasteks ettevõtmisteks.
7) Ärge kiirustage raskuste lahendamisega:
Lastele vastutustunde õpetamisel on oluline seista igal eluetapil oma laste kõrval, olla nendega ja julgustada neid, kuid nende ülestõmbamine ja kõigi probleemide lahendamine ei ole hea. Loomulikult on vaja aidata tal hirmudest ja ebaõnnestumistest välja tulla. Nad peaksid ise lahenduse leidma, mitte teie seda teeksite. Tulevikus tuleb tal kokku puutuda paljude probleemidega, mille puhul ta peaks ise otsuseid langetama ja selleks peaks olema valmis.
8) Õpetage tagajärgi:
Peaksite teadma, millist reaktsiooni nende tegevus võib põhjustada. Igal tegevusel on kaks mõju, positiivne ja negatiivne. Inimene peab teadma mõlemat, kui ta teeb otsuse midagi öelda või teha. Hea on uskuda auhindadesse ja füüsilistesse saavutustesse, kuid kõige olulisem peaks olema oskuste omandamine.
9) Õpetage teda vastutustundetusega toime tulema:
On loomulik, et mõnele inimesele on looduse poolt antud vastutustundlik žest. Siiski on palju teisi, kes peavad õppima vastutustundlikku olemist ja seda on loomulikult võimalik teha. Kui laps unustab kõik oma asjad kuskilt kokku panna, pane ta õppima sellega tegelema. Paluge tal see kõik oma mõtetes kontrollnimekirjaks kokku koguda. Nii saab ta oma asjadega koos temaga hakkama.
10) Ära anna liiga palju asju:
Lastele vastutustunde õpetamine ei tähenda lapse koormamist eeldades, et see muudaks õppimise kiireks. See võtab aega ja see võtab aega. Paljud asjad, mis on kuhjatud, suurendavad huvi puudumise ja selle eest põgenemise tõenäosust. Pidage meeles, et vähem on rohkem ja isegi kui tal õnnestub üks paljudest ülesannetest õigeaegselt täita, on see hea edasiminek.
Õppige, mis vahe on sõnakuulelikul ja vastutustundlikul olemisel. Lapsele konkreetse ülesande omandiõiguse andmine tähendab tema vastutust selle õnnestumise ja ebaõnnestumise eest. Lastele vastutustunde õpetamisel on oluline teada, kus laps seisab ja kui palju pingutusi ta võib õppimiseks nõuda. See sunnib teid "lubama tal oma viise" asju teha ega oota esialgu täiuslikkust.